Kanada t2nupyha (long weekend)
oktoober, aga ilm on ikka nagu juuli keskpaik - v2ljas 30 kraadi (reaalselt). Trippisime Alexiga Wasaga Beachi poole, et Tiina ja Vivianiga ettev6tta selline formaalne t2nupyha 6htus66k. Ainuke restoran, mis lahti oli, oli kohalik "Georgian Circle". Menyys oli kyll traditsiooniline kalkun, aga s6nad "prime rib" t6mbasid mu t2helepanu nagu elektromagnet. Kui praed lauale j6udsid olid k6igil suud ammuli ja silmad p2rani.
Liha tykk oli sama suur nagu m6ni SONY digitaalne 2ratuskell. m66tmed: pikkus 20cm, laius 13 cm ja sygavus 3 cm. Isegi kui olen v6imeline 2ra s66ma Baby-Back'i XXXL Burgeri prae, siis seekord sellele einele j2in alla ning lasin selle kaasa pakkida Doggy-bag'i.
6htu poole oli plaanis kokku saada Krista ja Lauraga ning l6kke 22res smooli panna. Saime Alexiga juhised, et nad tulevad meile poole tee peale vastu. J6udsime ette antud ristmikuni, kus n2gin midagi, mida pole Eestis enam ammu ammu n2inud - Telefoniputka (siinmail ilusti valgustusega ja puha). Esimene m6te oli kohe sisse tormata ja tahe, et keegi selle ajaloolise momendi kuidagi digitaalselt salvestaks, aga nii kiiresti kui ma sinna sisse tormasin, sama kiiresti ma ka sealt v2lja jooksin, kuna mingi kesk-klassi 2mblik kukkus ust avades p2he ja siblis peas ringi. eniwei
Metsatuka tagant tulid vastu Markus (keda ei olnud 2 a n2inud) ja Krista ning juhtisid meid l2bi pimeda metsa oma kodu poole. Minul kaasas kurja kuulutav must kott, mis sisaldas 6llet ja koorelik66ri Carolans'i.
Sain tuttavaks Krista vanematega. esialgu istusime k6ik l6kke 22res ja tegime niisama tutvumis juttu. Tom (isa) kutsus j2rgmine p2ev isegi Wind-surfi proovima ja mainis, et kusagil veebruaris vms v6iks koos Allaniga suusatama minna. Aga need plaanid said v2ikse v6imaliku tagasil66gi peale j2rgmist kergelt piinlikku intsidenti, mida j2rgnevalt selgitama hakkan.
Kui l6kke 22res istumine vaikselt igavaks hakkas minema, siis yritasime olukorda kuidagi v2ikse seltskondliku joomism2nguga vyrtsitada. T2ringu2ngu nimi oli "three man". Kes tahab v6ib/soovitan guugeldada neid reegleid, muidu l2heb siin liiga pikaks jahumiseks....Long story short - yks m2ngu reeglitest oli, et enne kui laua tagant korraks lahkud (nt vetsu breik vms) peab kindlalt ytlema "take 5" (muidu saab tagasi tulles sinust j2rgmine 3-man, mis t2hendab rohkem joomist) . Igatahes yhel hetkel Aleks t6usis pysti ja ytles "take 5" ning suundus wc poole. 2kki oli kosta hingetoru kokkut6mbuvaid h22litsusi ja "Robert" oli kiiresti teel. Silmanurgast n2gin kuidas Alex t6ukus seljaga tahapoole vastu kappi samal ajal kui tal midagi suust v2lja lendas. ja uks kuhu poole ta suundus, tuli v2lja,et ei olnud Wc, vaid pesuruum, mille p6randal oli pehme vaip. Kohe kui kuulsin "kukkumist/p6rkamist" vastu kappi , teadsin ,et op op op op pidu on l2bi. ning m6ne sekundi p2rast oligi tige pere ema oma ukse peal "this has gone too far!". j2rgnes piinlik vaikus. Markus, Krista ja Laura hakkasid hoolikalt vaipa kyyrima. kasutades seebivett, et asi haisema ei hakkaks. Mina ei saanud muud teha kui vaikselt k6rvalt vaadata ja sellise esmakohtumise ees piinlikkust tunda. K6ige selle vaikse kyyrimise k2igus ei saanud keegi l6puni t6siseks j22da ja k6ik hakkasid v2hehaaval nakkavalt irnuma, yritades siiski solidaarseks j22da, aga edutult :D...oh seda nalja :D
6nneks oli Tom suht rahulik ja oli ainult mures, et kas Alexiga on k6ik korras. Enne kui 2ra l2ksime ja Aleks vabandust palus oli ikka Tom sellises muhedas olekus : 'Don't worry about it..."Go Leafs, Go" viidates Aleksi lemmik hokitiimi hyydlausele.
J2rgmine p2ev pidin esmakordselt m66da Ontario kiirteede dzunglit 300km tagasi koju s6itma. Teekonna alguses j2i metsaserval silma yks puu, mille otsa oli v2hemalt oma 100 paari jalan6usid visatud. (vist mingi kohalik traditsioon)
Maanteed ise tundusid l6pututena. Kaasa ei aidanud ka fakt, et juhiseid andma pidav Aleks vahepeal magama j2i. 6nneks tulin l6puks sellest kannatusest edukalt v2lja 3,5 tunniga.
Happy first thanksgiving
No comments:
Post a Comment